W.A.S.P 08.12.10, Rock Cafe

Läksin W.A.S.P - i kontserdile ülimalt suurte ootustega. Suvest saati oli teada, et needsamad moosekandid jõulukuul meite maal madistama hakkavad. Juba ette ära oli kuulatud kümneid kordi uusimat ketast ning tutvutud ka vanematega. Ootus oli suur.

Ning kaheksadal detsembril oligi siis vaja vedada jalad päälinna nooblisse klubisse nimega Rock Cafe. Rahvast oli minu saabumise ajaks juba üpriski palju. Soojendajad Brasiiliast, nimeks Shadowside, mürgeldasid üpriski ilusasti, aga siinkohal ma neil ei peatuks(soojendusesinejate igipõline taak, mis teha!). Peale kohvimaa elanike sooritust oli õhus tunda aga magusalt higist ootust. Publikum lava ees ning kõik teisedki olid valmis ning nii said õhtu oodatuimad persoonid lavale sammuda!

Avalooks visati rahvale pureda debüütalbumi "On Your Knees", mille otsa susati kohe The Who kaver "The Real Me". Soojendus oli tehtud, aeg oli küps tõsiseks andmiseks. "L.O.V.E Machine" hakkas kõlama ning ka kõige tõsisema hevimehe nahkpüksid ei jäänud enam kuivaks. Järgmisena esitati kaks lugu uusimalt albumilt "Babylon", kuid kahjuks jäi mängimata videolugu "Babylons Burning". See jäi ka pärast kontserti kergelt kripeldama. Siiski ei lasknud W.A.S.P publikut masendusse langeda, vaid tiris rahva ette loo nimega "Wild Child", mille peale iga pileti ostnud inimene ka ilmselt kerge mõnuoige valla lasi. Sellele järgnes "The Idol", ilus mehine ballaad, mis tipnes pea paariminutilise hea soologa. Ning seejärel taaskord ei midagi uut ega originaalset, vaid vana hea hittlugu "I Wanna Be Somebody", mida loomulikult oskas kaasa laulda suur enamus publikumist. Järgnes suhteliselt pikk lavavaikus, mida katkestasid rahva vahelekarjed ning ovotsioonid. Ning kui vahepeal mõni naiivsem kuulaja jäi juba uskuma, et õhtu on otsas, siis nii see siiski polnud. Mehed tulid taas lavale, et esitada kaks lisalugu. Esimene neist, "Heaven's Hung In Black", pani vee jooksma nii mõnelgi kaasaelajal, kaasaarvatud minul. Õhtu aga lõpetas "Blind In Texas", mis lajatas paraja rokenrolli laksuga lagipähe kõikidele kel sel õhtul vähegi saali asja oli.

Ja oligi läbi. Mehed olid lavalt läinud nagu satikad tuules. Professionaalne oli nende show igatahes, selle ei saa vastu vaielda. Heli, liikumised, sõnavõtud, Blackie võrratu vokaal. Aga kas mitte veidi liiga kliiniline polnud see kõik? Ning lühike? Veidi oli. Natuke rohkem spontaansust ja kestvust oleks tahtnud sellele esinemisele.

Kokkuvõte? Hoolimata pisivigadele nauditav, meeldejääv ning ilus.

Setlist:

1. On Your Knees
2. The Real Me
3. L.O.V.E Machine
4. Crazy
5. Live To Die Another Day
6. Wild Child
7. The Idol
8. I Wanna Be Somebody
...
9. Heavens Hung In Black
10. Blind In Texas



(Järgmine: Monstercöug - Sugutung ja Surmahirm)